Kommenteeri

Maaleht: kilgid teevad näkileibadest supertoidu!

Täna jagame teiega artiklit, mille Maaleht kirjutas Green Bite tegemistest juba 2019. aasta detsembris. Uskumatu, kui kaugele me nende paari aastaga arenenud oleme ja oleme väga põnevil selle osas, mis meid veel ees ootab! Nüüd aga head lugemist!
Putukad on tulevikutoit! Tartu äärelinnas kasvatavad kaks õde toakilke ja valmistuvad kilgijahu sisaldavaid küpsetisi müügile paiskama.
“Kilkide söömine on põhimõtteliselt sama, kui süüa näiteks kana,” ütles noorem õde Külli Lokko, kes on doktorikraadiga bioloog. “Me ei ole sellega harjunud, kuid aastatuhandeid on inimesed putukaid söönud.”
Vanema õe Marge Kõllamägi sõnul tekkis putukatoidu pakkumise mõte, nähes saadet tulevikutoidust. “Seal räägiti, et maailma mastaabis tekib suur valgupuudus ja näidati jahuusse, kuna vaglad on meie laste tulevikutoit. Esmalt ei tundunud see mõte mulle väga meeldiv, aga kui asjale teaduslikult läheneda, siis putukakasvatuse ökoloogiline jalajälg on tõesti väga väike.” Nende kasvatamiseks läheb vaja tunduvalt vähem maad, sööta ja vett kui veiste või sigade kasvatamiseks.
Söödavaid putukaid on ligi 2100 liiki. “Maitse on väga erinev, näiteks jahuussid mulle ei maitse, kilk on palju parem,” lisas Külli.
Kuna kilgid on üks uuritumaid putukaliike, kõrge toiteväärtusega ja ka kasvatamine on suhteliselt levinud, siis pärast Soomes sealse kasvandusega tutvumas käimist otsustati võtta endale harilikud toakilgid.

Vanasti oli talumajades tavaline ahju tagant kostev kilgi “laul”. Nüüd on sama kuulda küttega garaažis, kus õed kilgikasvanduse sisse seadsid. “Putukatel on nii, et mida soojem, seda kiiremini toodang nii-öelda valmis saab,” selgitas Külli. Kõige sobivam on 30kraadine temperatuur.

Kilgid tulevad munast välja kahe nädalaga, seejärel läheb 31–32 päeva, kuni nad on täiskasvanud. Kuna tegu on kõigesööjatega, saaks neid pidada toidujäätmetel. Õed söödavad oma väikest karja siiski spetsiaalse toiduga. Kusjuures kilo kilkide kasvatamiseks läheb vaja vaid 1,7 kg sööta.


Lisab toiteväärtust

Kilkide jahvatamisel saadud jahu on väga väärtuslik, sisaldab palju valku, kiudaineid, mineraalaineid ja vitamiini, eriti oluline on kõrge B12-vitamiini sisaldus. Kilgijahu võib kasutada liha asemel vormiroogades ja asendada osa jahu küpsetistes. Ka smuutile annab see lisand tummiselt toitaineid, muutes niiviisi toidu supertoiduks. Suur pluss on see, et kilgijahu on suhteliselt neutraalse maitsega.

Praeguseks on neil välja töötatud kolme maitsega näkileivad, kaht sorti kilgijahuleivad ja magusad energiapallid. “Kilgijahu on näkileibades kümme protsenti, kuid see on piisavalt suur kogus, mis tõstab toiteväärtust,” selgitas Marge. Plaanis on sortimenti suurendada.

Ei või Eestis müüa

Asjaga on vaid üks mure – putukad on ELis uuendtoit ja neist valmistatud tooteid ei tohi inimtoiduks müüa. Õed loodavad, et kilgid saavad järgmise aasta alguses loa ja siis on neil võimalik ka müügiga alustada. Seni tegeldakse tootearendusega ja turu uurimisega.

Nende küsimustikule vastanutest 40 protsenti olid valmis putukaid sööma. Kaks kolmandikku pidas sealjuures olulisemaks toiteväärtust ja alla kolmandiku keskkonnasäästu.

Green Bite OÜ on tegutsenud pea aasta ja selgunud on see, et kilgikasvatus ei tasu ära. Pigem on mõttekas kilgijahu sisse osta Kanada suurimast tootmisfarmist, mis laiub 60 000 ruutmeetril. See on odavam kui Euroopas kasvatatu. Aasiast saaks küll veel parema hinnaga toorainet, kuid sealne kvaliteet on kahtlane.

“Ma ei saa öelda, et välistaks kilgikasvatuse, kuid praegune meetod on puhas käsitsiöö ja toote hind tuleb niivõrd kallis, et see ei ole konkurentsivõimeline,” tõdes Marge. Nende eesmärk on aga pakkuda valmistooteid.


KOMMENTAAR

Anneli Tuvike, maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo juhataja
Eestis on putukad praegu keelatud uuendtoit

Putukad ja nendest valmistatud toidud on ELi määruse järgi uuendtoit, mille turustamiseks on vaja luba. Uuendtoiduks loetakse toitu, mida ei ole Euroopa Liidus enne 15.05.1997 olulisel määral toiduna kasutatud. Seda võib turustada siis, kui see on Euroopa Komisjoni rakendusmääruse nimekirjas. Hetkel ei ole putukate osas ühtegi luba antud.

Liikmesriigid, kes lubasid putukad seaduslikult turule juba enne määruse rakendumist, s.o 1.01.2018, võivad neid turustada kuni uuendtoidu loa saamiseni ning seejärel positiivse otsuse puhul juba ELi loa alusel. Eestis on hetkel putukad n-ö keelatud uuendtoit.


Artikkel ilmus esmakordselt Maalehes 19.12.2019.

Lisa kommentaar

Email again: