Kommenteeri

Intervjuu Alice Aavaga blogist Green Wonderland Alice

Putukate toiduks kasutamine on siinpool planeeti alles väga värske teema ning me ei saaks olla oma töös edukad ilma toredate inimesteta, kes meie tegemisi toetavad. Üks esimesi, kes meie tegevusele õla alla pani oli Green Wonderland Alice blogi särav autor Alice. Aitäh! Saatsime talle vastamiseks mõned küsimused, mille vastuseid nüüd teiega heal meelel jagame!

Alice, Meil on olnud suur rõõm sinuga varasemalt koostööd teha, putukate inimtoiduks tutvustavate seminaride raames. Samuti oled kirjutanud toreda loo putukatest inimtoiduks kus kajastad ka oma isiklikku kogemust: 

Palun räägi endast paari sõnaga:  mis viisil oled (tööalaselt) seotud toiduvaldkonnaga?

Bakalaureuse- ja magistriaastatel õppisin Eesti Maaülikoolis aiandust ja doktorikraadi omandasin taimekaitse suunal. Pärast hariduse omandamise lõppu jäin kuidagi väga orgaaniliselt samasse ülikooli tööle, vahetus vaid õppetool. Hetkel olen Eesti Maaülikoolis Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetoolis taimse toorme lektor ja ERA õppetoolis (Valortech) jätkusuutliku toidutootmise töögrupis nimetatud teadur. Olen küll erialaselt seotud taimse toiduga, kuid terviklik ning mitmekülgne toitumine ja jätkusuutlikum maailmapilt on olnud minu eraelus kandval kohal juba pikka aega. See on põhjus, miks olen ennast kursis hoidnud ka muuga, mis toidumaailmas aset leiab. 

Green Bite kasutab oma toodete sees kilgijahu. Meie käest küsitakse sageli, miks on putukate, sealhulgas kilkide söömine hea. Millised kasutegurid tooksid sina välja?

Mulle meeldib kvaliteetne liha, naudin väga maitsvate liharoogade söömist. Kvaliteetse tooraine parameetrid on muidugi igaühe jaoks isesugused. Mina tarbin mahedalt kasvatatud rohumaaveise ja lambaliha, võimalusel soetan mahekana või broilerit ja harva õnnestub leida ka mahesiga. Minu jaoks kõige olulisem on toidu puhtus. Alati ei ole mahe tooraine kättesaadav ja kilgid on hea ja puhas valguallikas just sellisteks kordadeks. Lisaks meeldib mulle see, kui saan koogi söömist õigustada väitega, et see ei ole ainult suhkur vaid sisaldab ka palju valku J Mulle isiklikus plaanis meeldib väga see, et kilkide kasvatamiseks kulub märkimisväärselt vähem ressursse – näiteks maapinda ja vett – pluss tekib vähem jäätmeid ning metaani emissioon on oluliselt väiksem.

Kas putukate söömine mõjutab kuidagi ka tervist?

Terviseväiteid ei julge mina välja käia, kuna mul puudub vastav pädevus. Küll aga on mul teadmine, et kilgid koosnevad peamiselt kehale kergesti omastatavast valgust ning rasvast ja tühje kaloreid sealt karta pole. Iga amps saab osaleda inimkeha ehitamise juures, kusjuures kilkide tarbimisel saab kätte kõik aminohapped, mida me oma keha ehitamiseks ja rakkude taastootmiseks vajame. Lisaks sellele sisaldab kilgijahu palju rauda ja kaltsiumit, mis tähendab, et selle tarbimine aitab vähendada kaltsiumidefitsiiti näiteks nendel, kes mingil põhjusel piima ei tarbi.

Euroopas, sealhulgas Eestis on mõte putukaid süüa võrdlemisi uus ja võõras. (Meil ei ole seni olnud ka vajadust, liha on olnud piisavalt hästi kättesaadav)  Mida soovitaksid inimesele, kes kõhkleb kas proovida putukatest valmistatud toitu?

Inimene õpib ja kohaneb kogu elu. Lääne maailmas ei ole veel teadmine putukate toidukõlbulikkusest laialt levinud, aga see ei tähenda, et see paradigma ei võiks muutuda. Näen iga päev toidu osas teadlikkuse kasvu. Soovitakse teha puhtamaid, teadlikumaid, tervist toetavamaid valikuid. Suurele umbusklike hulgale ilmselt saab määravaks arvamine, et putukat peab sööma putuka kujul. Kui sellekohane teadmine, et putukatel sisuliselt puudub domineeriv maitse ja jahuna on neid eriti kerge toidule lisada, jõuaks suurema hulga inimesteni, siis usun, et julgetakse rohkem proovida. Aitab ka see teadmine, et umbes 2 miljardit inimest maailmas tarbib igapäevaselt putukaid oma toidus.

Väga kõrge valgusisalduse tõttu ei lisata putukajahu toidule suures koguses ja toidu maitse ei muutu sellest lisandist mitte üldse. Et päevaks vajalik valgukogus kätte saada, tuleb kilgijahu tarbida võrreldes lihaga väga vähe. Maailmaturul võib leida kõikvõimalikke putukalisandit sisaldavaid valmistoite, mille söömisel ei saa arugi, mis seal sees peitub. Mõned näited võiks olla õlu, leib, müslibatoonid, valgubatoonid, kommid, burgerid, pasta. Igaühele midagi. Mulle endale väga meeldivad Eesti enda esimesed kilgijahutooted, mida hetkel saab kõige kergemini Green Bite veebipoest. Usun, et nüüd, kui söödavad putukad ja nendest valmistatud tooted on ka Eestis toiduna tarvitamiseks lubatud, hakkab sarnaste toodete valik kiiresti kasvama. Mul endalgi on mõtteid, milliseid tooteid juba olemasolevale juurde luua…

Millisena näed meie toidulauda tulevikus – kas üldse ja milliseid alternatiivseid toite me sööme?

See on väga huvitav arutelu teema. Usun, et üles tuleb liha teema. Olen servamisi juba kuulnud, et katsetused käivad laboris liha tootmiseks. Ma päris täpselt selle tootmise tehnoloogiaga kursis ei ole, kuna minust ei saa sellise toote sihtgruppi, kuid see kõlab intrigeerivalt. Kui selleni jõuame, et päris loomadest enam mingil põhjusel ei piisa, siis ongi väga heaks alternatiiviks putukad. Tuleb neid paremini tundma õppida. Ja kui putukatega ka kuidagi jutule ei saa, siis on meil taimed, imelised taimed, mille õigesti tarbimisel saab kaetud iga keha vajaduse.

Üldiselt olen ma seda meelt, et pigem kvaliteet, kui kvantiteet. See kehtib ka toidu kohta. Pigem väiksem kogus kvaliteetset toitu, kui suur hulk tühje kaloreid. Ma olen selles küsimuses ka üsna jäik ja „alternatiivset“ toitu ma enda elus ei tunne. Minu jaoks on vaid kaks mõistet – kas toit (mis minu jaoks tähendab vaid puhast ja kvaliteetset) või ballast (kõik ülejäänu, mis lihtsalt täidab, aga kasu osutamise asemel hoopis otse või kaudselt keha kahjustab).

Ma usun, et toidu kasvatamine enda tarbeks tuleb jälle moodi. Ajad on sellised. Kellel vähegi on kuskile seemned mulda lükata, see seda võimalust ka kasutab. Usun, et see trend on jätkuv. Kui endal see võimalik ei ole, siis leitakse talunikud, kellelt otse sööki/toorainet osta. Üldiselt saab turult või tuttavatelt talunikelt käik kätte, et ise kodus mõnus söök valmis küpsetada. Ehkki katsetusi tehakse igasuguste uute ja nn. „alternatiivsete“ toitude tootmiseks, siis usun, et maalähedane ja tuttav jääb siiski meie toidulauda domineerima.

 


Lisa kommentaar

Email again: