Miks süüa kilke? Tutvustame siin vaid 4 põhjust:

Kilgid on supertoit

Kilgid on väga toitainerikkad, olles seega suurepärane alternatiiv lihale. Valgusisaldus on isegi kõrgem kui veiselihas - kuivatatud kujul on kilgi valgusisaldus

kuni 70% ning putukavalk on inimorganismile väga hästi omastatav. Lisaks sisaldavad kilgid kõiki üheksat asendamatut aminohapet ja rohkelt vitamiine ning mineraalained: B12 vitamiin, omega-3 rasvhapped, raud, magnesium, kaltsium.
Seega kilgid toidulaual tõstavad igasuguse roa toitaineväärust.

Proteiinirohke: hõlbustab lihaste kasvu, rasva põletamist ning toetab ainevahetust; toetab aju ning südame tegevust, tasakaalustab veresuhkru taset

Rauarikas: annab energiat, suurendab lihaste funtsiooni, edendab aju tööd

Vitamiin B12 allikas: toetab närvisüsteemi tööd, parandab mälu – parem

energiatase; tervemad juuksed ning toonuses nahk

Kaltsiumirikas: tugevdab luid, langetab vererõhku, toetab kaalulangetamist

Toitainete sisaldus

Üks kilgijahu serveerimiskogus (2 supilusikatäit, 12 grammi) sisaldab umbes:

  • 55 kilokalorit
  • 0,8 grammi süsivesikuid
  • 7 grammi valku
  • 2 grammi rasva
  • 4 protsenti rauda päevasest vajadusest
  • 2 protsenti kaltsiumi päevasest vajadusest
  • 17 protsenti B12 vitamiini päevasest vajadusest
  • 23 protsenti B2 vitamiini päevasest vajadusest

Kas teadsid, et

Kilgid sisaldavad kaks kuni kolm korda rohkem valku kui liha ning

kaks korda rohkem hästi omastatavat rauda: artikkel 1, artikkel 2

Väga hea kokkuvõte väärtuslikest valkudest koos

kasutajakogemusega: Green Wonderland Alice

küpsised kilgijahust

Keskkonnasääst

Putukate toiduks kasvatamine kasutab palju vähem ressursse, mistõttu jätab oluliselt väiksema ökoloogilse jalajälje võrreldes loomakasvatusega.
Näiteks võrreldes veisekasvatusega vajavad kilgid:

  • vähemalt 1000x vähem vett ühe kilo toodangu kohta
  • eritavad 100x vähem kasvuhoonegaase võrreldes veisekasvatusega
  • 100x vähem maad
  • 10x väiksem sööda tarbimine (ühe kilo toodangu kohta)

Putukad on tulevikutoit

Maailma rahvastik kasvab jõudsalt, hinnanguliselt lisandub igal aastal 70 miljonit elanikku, prognooside kohaselt on maailma rahvaarv aastal 2050 enam kui 9 miljardit inimest, mis nõuaks lihatootmise kakekordistamist. Selleks, et toita kõiki lisanduvaid näljaseid suid samamoodi kui praegu ei jätku emakesel maal enam

piisavalt ressursse (sh maad, vett). Kuna putukate toiduks kasvatamine nõuab märksa vähem ressursse kui selgroogsete loomade kasvatamine, siis tulevikus on suur osa loomsest valgust kindlasti pärit putukatest.

Putukad on inimesele söögiks olnud eelajaloolisest ajast saadik

Euroopas on kilgid küll uuendtoit (=uus toit), kuid tegelikult pole putukate (ka kilkide) söömine sugugi uus.

Juba ürgajal söödi putukaid ja rohutirtsulaadsest putukast tegid muistsed eurooplased koopaseinale maalingu.
Praegu on putukad hinnaguliselt 2 miljardi inimese toidulaual igapäevaselt. Söödavaid putukaliike on ligi 2000 ja putukad on maitsvad - miks ka sina ei võiks sellest osa saada?

 Grasshopper, engraving from the Cave of the Trois-Frères

Rohutirts, joonistatud umbes 15000 aastat tagasi
Trois-Frères (Lõuna-Prantsusmaa) koopa seinale.

Putukad toiduna on Eestis küll veel uudne mõte, kuid tegu on inimesele traditsioonilise toiduga, mis on kasulik, keskkonnasäästlik ning maitsev pealekauba.